Otsisid märksõna "vaatamisväärsused lääne-virumaal"

Maarja Kabel Ehk EhkSõja-Maarja Kirik

Maarja kabel ehk Sõja-Maarja kirik asub Viru-Nigulast pool kilomeetrit idas. Arvatavasti 13. sajandil ehitatud kirik oli mälestus tähistamaks venelaste üle saavutatud võitu. Säilinud varemete järgi võib väita, et kabel erines teisest umbes samal ajal püstitatud hoonetest oma idast tulnud ehituslaadi (võrdhaarne ristikujuline...

Monumentaalskulptuur “lahkumine”

K. Reiteli poolt valmistatud monumentaalskulptuur "Lahkumine" Väike-Maarja vanal surnuaial. See kujutab ema, kes saadab oma poega Teise maailmasõtta. 1992. aastani asus kuju Väike-Maarja keskväljakul.

Muuga Mõis

Muuga mõisa neorenessansliku härrastemaja laskis ehitada aastail 1866 - 1872 oma projekti järgi kuulus portreekunstnik Carl Timoleon von Neff, kes oli Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik ja Ermitaaži konservaator, Vene tsaari õuekunstnik ning Firenze Kunstiakadeemia auliige. Muuga mõisa vestibüül on Itaalia mõjudega,...

Mõedaku Puhkekeskus

Mõedaku Spordibaasi hostel asub Lääne-Virumaal, Rägavere vallas, Mõedaka külas. Mõedaku Spordibaas on sobilik koht lastelaagrite, kokkutulekute pidamiseks, laste sünnipäevade, firma pidude ning seminaride korraldamiseks. - Meil saab tegeleda matkamise, metsajooksu, kepikõnni, jalgrattasõiduga, talvel lisaks...

Mälestussammas Okaskroon

Mälestussammas "Okaskroon" püstitati 1991 a. meenutamaks Rakverest Siberisse küüditatud inimesi. Mälestussamba autor on A.Murdmaa.

Mällo Paisjärv

Umbes km Simunast Käru poole asub teest ida pool Mällo paisjärv. See on paisutatud veel küllaltki väiksele Pedja jõele.

Märt Meose Maja

Märt Meose maja asub Jaama tänava alguses, ehitatud 1926.a. Märt Meos elas seal kuni maja natsionaliseerimiseni 1951. Hoonel avati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi poolt 1991.a mälestustahvel.

Orguse Meteoriidikraater

Avanduse külas Orguse metsas asub meteoriidikraater. See on 8,5 m läbimõõduga suuruselt kuues Eestis. 1937. aastal ida poolt tulnud taevakeha (boliit) plahvatas Roelast veidi ida pool ning langes seejärel kildudena(meteoriitidena) maapinnale Kraater avastati alles 1984. a.

Pandivere Paeriik

Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi paekivi sünnikoht. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane...

Pariisi Puhkeküla

Pariisi Puhkeküla asub Lääne-Virumaal Kadrina lähistel maalilisel Neeruti maastikukaitsealal. Oma nime oleme saanud Pariisi küla järgi. Talvel pakume majutust 45-le inimesele ja suvel 70-le. Talvisel ajal saab kasutada puhkeküla ümbruses olevaid suusaradasid. Suvel saab seigelda matkaradadel, sportida ning ratsutada....

Peeter Jakobsoni Hauatähis

Peeter Jakobsoni hauatähis Väike-Maarja vanal kalmistul.

Porkuni Loss

1628 aastast alates asus Porkunis rüütli- ehk eramõis, mis on kuulunud nii von Tiesenhausenite, von Ungern-Sternbergide kui ka von Essenite valdusse. Alates 1869. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Rennenkampffide omanduses, mõisa viimane omanik oli Ewald von Rennenkampff. Tema käsutuses oli osa mõisasüdamest kuni...

Porkuni Paemuuseum

Porkuni Paemuuseum avati 4.juunil 1992 iidse 15. sajandist pärit linnuse väravatornis, millest on saanud Porkuni sümbol. Muuseumi eesmärgiks on pae kui Eesti rahvuskivi mitmekülgne tutvustamine. Siin saab ülevaate paekivi tekkeloost ja selles leiduvatest kivististest, kasutamise võimalustest ja paekivi kasulikkusest ja...

Punamägi

Äntu-Nõmme looduse õpperajale jääv Äntu Punamägi on loodukaitsealune oos. Oosi lõunaotsal asus I aastatuhande algul rajatud Lõuna-Virumaa suurim muinaseestlaste linnus Agelinde. See oli 240 m pikk kolmeosaline linnus, koosnedes ees-, kesk-ja pealinnusest. Linnused olid eraldatud kraavidega ja ümbritsetud vallidega. Täna on...

Rakke Lubjatehase Ringahjud ja Korsten

1910. aastal ehitas eesti soost mees Karl Kaddak Rakkesse tolle aja Venemaa suurima lubjatehase. Rakke keskuses asuvad lubjatehase ringahjude varemed koos 65 m kõrguse korstnaga on ainulaadsed maailmas.